Merikotka kaamera

MERIKOTKA PESAKAAMERA

Merikotka pesakaamera otseülekanded algavad tavaliselt juba hilistalvel, kui kotkad pesa sättimist alustavad, ning kestavad eduka pesitsuse korral suve lõpuni. Alates 2009. aastast on jälgitud kokku nelja erinevat pesa kahelt pesitsusterritooriumilt Lääne-Eestis ning üht territooriumi Tartumaalt ja üht Matsalust. Tegu on tõenäoliselt enim vaadatud pesakaameraga Eestis.

Aasta	2009	2010	2011	2012	2013	2014	2016	2017
	Linda ja Sulev						Uku ja Anna
Kurna suurus	2	2	0	–	3	–	3	–
Pesapoegade arv	2	2	0	–	1	–	3	–
Lennuvõimestunud poegade arv	2	2	0	–	1	–	3	–

Aasta	2018	2019	2020	2021	2021	Keskmine
	Suvi ja Sulev		Tartumaa	Eve ja Eerik
Kurna suurus	2	–	–	2	–	2,33
Pesapoegade arv	1	–	–	2	–	1,83
Lennuvõimestunud poegade arv	1	–	–	0	–	1,50

2009. aasta märtsi algul alustati otseülekannet merikotkaste Linda ja Sulevi pesast Läänemaalt. Sini-valge riigirõngaga Linda koorus 1998. aastal Alam-Pedja kaitsealal. Sulevil rõngaid polnud. 12. märtsil munes Linda esimese muna ning paar päeva hiljem ka teise. Pojad koorusid 16-18. aprillil ja rõngastati 1. juunil. Merikotka vanalinnud olid rõngastamise järel pesa vahetus läheduses, kuid pesale saabusid uuesti 22-26 tundi peale rõngastamist. Kotkapojad on rõngastamise ajaks siiski juba piisavalt suured, et mõnda aega ilma vanemateta hakkama saada. Linda ja Sulevi pojad alustasid lennuharjutusi juuni lõpus. Tehniliste probleemide tõttu nende pesast lahkumist jälgida ei saanud.

2010. aastal külastasid Linda ja Sulev pesa juba veebruari alguses, mil maad kattis veel paks lumevaip. Kahest munast koosnev kurn oli pesas 21. märtsist. Tugeva tuulega oli pesakaamera otseülekanne küll häiritud, kuid vaatajad said siiski kaasa elada kotkapoegade koorumisele 28. aprillil. Tehnilised probleemid tabasid kaamerat 10. mai paiku ja ülekanne katkes. Vältimaks lindude liigset häirimist oodati remonttöödega 28. maini, mil kotkapojad ühtlasi ka rõngastati. Kaamera vaateväljast lahkusid pojad esmakordselt 12. juulil, kuid püsisid pesa lähedal veel sügiseni.

2011. aastal võis merikotkaid pesal näha alates 16. märtsist. Pesa küll ehitati, kuid munema ei asutud. Aprilli esimesel poolel tegutses pesal hiireviupaari ning aprilli lõpus munes sinikael-part merikotkapessa vähemalt kaheksa muna. 4. mail lõhkus tundmatu merikotkas sinikael-pardi kurna, misjärel pesas enam märkimisväärseid sündmusi ei toimunud.

2012. aastal töötas merikotkakaamera ESTLAT projekti Kotkad riigipiire ei tunnista raames. Merikotkad Linda ja Sulev kaamerapesa aga ei külastanud. Märtsis leidis Renno Nellis kotkapaari uue pesa, kus pesitsus ka õnnestus. Merikotkaste asemel võis pesakaamerast jälgida hiireviude pesitsemist. Hiireviude ainus muna oli pesas 28. aprillist, kuid poega sellest ei koorunud. Alates 1. juunist viibisid vanalinnud pesalt ühe pikemalt eemal ning peale 7. juunit hiireviud pesa enam ei külastanud.

2013. aastal paigaldati kaamera Linda ja Sulevi uue pesa juurde. Vahemikus 13-20. märts munes Linda kolm muna, kuid üks muna purunes haudumisel 3. aprillil. Pesas koorus vaid üks poeg, seda 23. aprillil. Kotkapoeg rõngastati 31. mail. Tehniliste probleemide tõttu lõpetas pesakaamera ülekande 7. juunil.

2014. aastal jäi Linda ja Sulevi pesa asustamata. Lisaks tabasid kaamerat taaskord tehnilised probleemid, mistõttu lõpetati ülekanded juba märtsi lõpul. 2015. aastal merikotkaste pesakaamera ei töötanud.

ALGUSESSE

2016. aastal paigaldati pesakaamera Läänemaale merikotkaste Anna ja Uku pesa juurde. Tegemist oli värskelt ehitatud pesaga, kus kotkad veel edukalt pesitsenud ei olnud. Kaameraga harjumine võttis 2009. aastal pesapojana rõngastatud emaslinnul aega, kuid 8. märtsil munes Anna esimese muna. 13-19. aprillil koorusid pesas kolm poega, kes rõngastati 26. mail. Juuni keskpaigast hakkas pesa hoolimata selle alla kaamera paigaldamisel lisatud tugilattidest lagunema. Juuni lõpust said pojad seista vaid tugilattidel ning pesapuu okstel. 23. juunil kukkus üks poegadest pesapuult alla. Tema saatus jäi esialgu teadmata, kuid mõni päev hiljem naasis ta pesatasapinnale juba lennates. Teised pojad lennuvõimestusid juuli alguses. Kuna pesa kuhu naasta kotkastel ei olnud, liikusid nad peatselt kaamera vaateväljast eemale.

2017. aastal ehitasid kotkamehed Anna ja Uku alla kukkunud pesa kohale platvormi. Kotkad käisid platvormi küll uudistamas, aga pesitsema sellele ei asunud. Suvel leiti kotkaste uus pesa vana pesakoha lähedusest. Seal sirgus kaks kotkapoega.

ALGUSESSE

2018. aastal otsustati Anna ja Uku pesa asemel paigaldada kaamera Linda ja Sulevi territooriumi teadaolevalt kõige uuema pesa juurde. Koguni 23 meetri kõrgusel männi ladvaosas olev pesa oli varasematel aastatel pesitsuse ajal varisenud. Seetõttu toestati pesa kaamera paigaldamisel tugilattidega. Linda asemel nähti pesal nooremapoolset emaslind, kes sai nimeks Suvi. 21. märtsiks oli pesas kaks muna, millest üks purunes 5. aprillil. Allesjäänud munast koorus poeg 24. aprillil. Kotkapoeg rõngastati 7. juunil ja ta lennuvõimestus 6. juulil, mil pesast olid järgi vaid tugilatid.

2019. aastaks lisati kaamera paigaldamise ajal Suvi ja Sulevi pesale tugilatte ning värsket pesamaterjali. Merikotkad pesale aga ei saabunud. Alates 3. märtsist võis pesakaamera vahetus läheduses kuulda tegutsemas kassikakkude paari. Kas ja kus nad pesitsevad jäi teadmata. Märtsi lõpus käis pesa uudistamas ka hiireviupaar, kuid pesitsema nad ei asunud. Aprilli algul tõsteti pesakaamera merikotkapesalt Läänemaa väike-konnakotkaste pesa juurde.

2020. aastal paigaldati kaamera uude asukohta Tartumaal, kuid merikotkad kaamera ees ei pesitsenud.

ALGUSESSE

2021. aastal asusime jälgima Eesti üht tõenäoliselt kõige põlisemat merikotkaste pesitsusterritooriumi Matsalus, kus merikotkaste pesitsemine on teada juba vähemalt 1870. aastast (pikemalt loe siit). Märtsi algul alustasid merikotkad Eve ja Eerik pesa sättimist. Esimene muna muneti suhteliselt hilja kalendrikevade esimesel päeval 20. märtsil ning teine mõni päev hiljem 24. märtsil. Pojad koorusid 28. ja 30. aprillil, kuid haigestusid mai algul linnugrippi H5N1 ja hukkusid (pikemalt loe siit). Vanalindude saatust me ei tea, kuid loodame, et haigus ei saanud ka neile saatuslikuks.

2022. aastal Eve ja Eerik pesakaamera ette ei naasnud. Nende saatus on teadmata. Pesa külastasid mitmed merikotkaid (nii noorlinnud kui sigimisealised kotkad), kuid esialgu kindlat paari ei tekkinud. Püsiv paar kujunes alles mai lõpuks, mis on pesitsemise alustamiseks liiga hilja. Kas sama paar jääb püsima ka 2023. aastaks, saame teada peagi.

ALGUSESSE