Väike-konnakotka kaamera

VÄIKE-KONNAKOTKA PESAKAAMERA

Väike-konnakotka paari tegemisi on pesakaamerast olnud võimalik jälgida alates 2008. aastast. Esimesel hooajal must-toonekure pesakaamera vahendusel ning alates 2009. aastast eraldi väike-konnakotka kaamerast. Enamasti on ülekanne toimunud kahest pesast korraga, kuid tulenevalt väike-konnakotkaste suhteliselt kesisest pesitsusedukusest (keskmiselt 50%) on edukat pesitsust kaamerast nähtud vaid mõnel korral. Otsepilti edastatakse hiliskevadest kotkaste rände alguseni sügisel.

Aasta	2009	2010	2011	2012	2013	2014	2015	2016
	Eha ja Koit
Kurna suurus	2	0	–	1	2	–	–	–
Pesapoegade arv	1	0	–	1	2	–	–	–
Lennuvõimestunud poegade arv	1	0	–	1	1	–	–	–

Aasta	2011	2012	2013	2014	2019	2019	2020	Keskmine
	Tuuli ja Remo				Maia ja Magnus	Läänemaa	Karin ja Indrek
Kurna suurus	2	1	0	0	2	0	1	1,57
Pesapoegade arv	1	1	0	0	2	0	1	1,29
Lennuvõimestunud poegade arv	1	0	0	0	1	0	1	0,86

2009. aastal alustas väike-konnakotkaste Eha ja Koidu pesa juurde paigaldatud kaamera otseülekannet 11. aprillil. Aasta varem oli pesa küll jälgitud, kuid siis jätsid kotkad pesitsuse vahele. Esimene muna oli pesas 22. aprilli pealelõunaks ja teine 25. aprillil. Pojad koorusid mõnepäevaste vahedega alates 31. maist. Konnakotkastel lennuvõimestub reeglina vaid üks poegadest, sest nõrgem hukkub toidukonkurentsis tugevamaga. Nii läks ka Eha ja Koidu pesas. Tugevam kotkapoeg rõngastati 12. juulil ja pesast lahkus ta 28. juulil. Septembri algul leiti ta aga vigastatuna pesakoha lähedalt. Konnakotkast raviti Nigula metsloomade taastuskeskusesse ja oktoobri lõpus sai ta alustada sügisrännet.

2010. aastal külastasid Koit ja Eha kaamerapesa alates 17. aprillist, kuid mai alguses sai selgeks, et nad jätavad pesitsuse vahele. Võimalikuks põhjuseks oli kehv toidubaas hiiretsükli madalaastal.

2011. aastal väike-konnakotkad oma põlises pesas ei pesitsenud. Kaamera ees nähti neid 29. aprillini. Pesitsus oli kõigest 50 meetri kaugusel kotkaste teises pesas, kuid sinna kaamerasilm ei ulatunud.

2012. aastal paigaldati pesakaamera väike-konnakotkaste Eha ja Koidu uue pesa juurde. Emaslind oli küll välimuse järgi võrreldes eelmiste aastatega uus, kuid nimeks jäi talle ikkagi Eha. Esimese ja selle aasta ainsa muna munes Eha 5. mail, poeg koorus 13. juunil. Kotkapoeg rõngastati 20. juulil ja pesal nähti teda viimast korda 12. augustil.

2013. aastal munes Eha kaks muna, vastavalt 3. ja 7. mail ning mõlemast munast koorus ka poeg. Toidukonkurentsis jäi noorem poeg vanemale alla ja hukkus 23. juunil. Pessa jäänud kotkapoeg rõngastati 21. juulil. Pesast lahkus ta 8. augustil.

2014. aastal pesitsesid Eha ja Koit oma vanas pesas, mille juures oli kaamera olnud aastatel 2009-2011. Kaamerapesa külastati vaid harvadel kordadel. Samamoodi läks ka 2015. ja 2016. aastal kui väike-konnakotkaid võis kaamerapesas näha üksikutel kordadel. 2015. aasta pesitsuse jätsid Eha ja Koit vahele ning 2016. aastal ehitasid nad täiesti uue pesa, kust lennuvõimestus üks poeg.

ALGUSESSE

2011. aastal vahendati otseülekannet väike-konnakotkaste Tuuli ja Remo pesast. Samas pesas olid 2007-2010. aastal pesitsenud must-toonekured – esimesel aastal Tooni ja Donna, hiljem Tooni asemel Padis. Padis külastas oma vana pesa ka 2011. aastal, aga kaaslast ta ei leidnud. Tuuli munes esimese muna 27. aprillil ja teise 1. mail. Ainus poeg koorus 10. juunil ja rõngastati 25. juulil. Peale kotkapoja lennuvõimestumist augusti esimestel päevadel võis kaamerapesas tegutsemas näha teiste hulgas ka metsnugist, kes võiks munadele või väikestele poegadele vanalindude eemalolekul ohtlikuks osutuda.

2012. aastal saabus emaslind Tuuli pesale varakult. Enne isaslinnu Remo saabumist seltsis Tuuli põgusalt tundmatu võõra väike-konnakotkaga, aga Tuuli paariliseks jäi siiski Remo. Ainus muna oli pesas 29. aprillist. Poeg koorus 8. ja 9. juuni öösel, kuid pikaajalise vihma järel muutus tema hingamine raskeks. Veterinaar Madis Leivitsaga konsulteerimise järel otsustati pesaellu mitte sekkuda. Kotkapoeg paranes ja ta rõngastati 9. juulil koos Osooni saatemeeskonnaga. 25. juulil ründas pesas üksi olnud poega kanakull ning kuigi esialgu edutult, siis 6. augustil sai järjekordne kanakullirünnak kotkapojale saatuslikuks. Ta kukkus pesast alla ja maas sai tugevam kanakull temast juba jagu. Kohale sõitnud kotkamees Joosep Tuvi leidis pesa alt vaid konnakotkapoja jäänused.

2013. aastal saabusid väike-konnakotkad Tuuli ja Remo pesale küllaltki hilja, alles 2. mail. Pesa nad ehitama ei hakanud ja mai lõpuks oli see juba rohtu kasvanud. Sarnaselt jätsid väike-konnakotkad pesitsuse vahele ka 2014. aastal.

ALGUSESSE

2019. aastal tühjaks jäänud kaljukotkapesalt võetud kaamera paigaldati aprilli algul Tartumaale väike-konnakotkas Magnuse pesale. Magnuse liikumisi on alates 2012. aastast jälgitud GPS-saatja abil. Esimesena saabus 20. aprillil pesale siiski tundmatu isaslind koos metallrõngaga emaslinnuga, kes sai hiljem nimeks Maia. Magnus jõudis pärale mõned päevad hiljem. Tundmatu kotkas lahkus ning 2. ja 7. mail munes Maia kokku kaks muna. Pojad koorusid 11. ja 15. juunil. Poegade suure vanusevahe tõttu ei tulnud üllatusena, et väiksem hukkus konkurentsis vanema pojaga 22. juuni öösel. Ainus pessa jäänud poeg rõngastati 18. juulil. Lennuharjutusi alustas ta juuli lõpust ning kuigi augusti algul ründas pesa korra ka kanakull tegi kotkapoeg oma esimesed lennud augusti teisel nädalal. Kaamerapesa jättis ta augusti lõpus.

ALGUSESSE

2019. aasta aprilli esimestel päevadel eemaldati kaamera merikotkapesalt, kus linnud pesitsema ei hakanud, ning paigaldati see Läänemaale väike-konnakotkaste pesale. Aasta varem oli sellest pesast lennuvõimestunud üks poeg. Leviprobleemide kiuste oli kaamerast näha, et kotkad saabusid pesale 19. aprillil ja asusid koheselt pesa sättima. Pesa ehitati küll korralikult üles, kuid sellesse ei munetud, mistõttu kotkapaarile ka nimesid ei antud. Väike-konnakotkaid võis kaamera ees näha mai alguseni ning peale kuuajast pausi mõned korrad ka juunis. Kuna teisi pesi sellel territooriumil teada ei ole, siis tõenäoliselt jätsid kotkad pesitsushooaja vahele.

ALGUSESSE

2020. aastal asus väike-konnakotka kaamera Tartumaa konnakotkaste uurimisalal pesitsevate väike-konnakotkaste Karini ja Indreku pesal. Mõlemad vanalinnud on varustatud jälgimisseadmetega – Karin alates 2011. aastast ja Indrek alates 2019. aastast. Otseülekanne pesalt algas 14. aprillil kui isaslind oli juba saabunud. Karin saabus rändelt 20. aprillil. 1. maist oli pesas üks muna. Poeg koorus 9. juunil ja rõngastati 15. juulil. Juuli viimastel päevadel märkasime, et Indreku jälgimisseadme kinnituspael on rebenenud ja saatja ripub linnul kaelas. Ise tal sellest vabaneda ei õnnestunud ning kuna luhtusid ka Eesti Maaülikooli teadurite katsed kotkast kinni püüda nägime Indrekut veel augustiski kaelas rippuva saatjaga ringi lendamas. Sellest hoolimata suutis ta pojale piisavalt saaki toimetada. Ainus poeg lennuvõimestus 5. augustil.

ALGUSESSE