Saatjad

Raadiosaatjad

Raadiosaatjad on suhteliselt odavad, kerged (alates 1g) ja levinud märgistusvahendid, mis saadava pidevalt välja raadiosignaali. Raadiosaatja signaal on olenevalt maastikust ja seadmete eripärast tabatav 0,1-50 km kauguselt. Kotkastele ja must-toonekurele sobivad raadiosaatjad on leitavad mõne kuni paarikümne kilomeetri kauguselt, olenevalt kas saatjaga lind asub maapinnal või lendab kõrgemal. Raadiosignaali leidmiseks on vajalik spetsiaalne vastuvõtja ning linnu asukoha määramiseks suundantenn. Seetõttu on raadiosaatjaga linde küll hõlpus leida, näiteks käitumisvaatluste tegemiseks, aga töö maht on seejuures siiski küllaltki suur ning kasvõi rände uurimiseks ei ole raadiosaatjad parim lahendus.

Satelliitsaatjad

Satelliitsaatjad võimaldavad oluliselt vähendada lindude otsimise ja jälgimisega seotud tööjõukulu, sest andmed linnu asukoha kohta jõuavad satelliitide vahendusel otse arvutisse. Seade saadab signaali satelliidile ning satelliit omakorda serverisse, kus arvutatakse linnu asukohad. Tavaliste satelliitsaatjate täpsus pole eriti suur – kõige paremal juhul mõnisada meetrit, kuid sageli mitu kilomeetrit. Seega sobivad need eelkõige rändeteede ja muude suuremate liikumiste väljaselgitamiseks. Kui satelliitsaatja väikesesse karpi on aga peidetud ka GPS-moodul saadakse oluliselt täpsemaid asukohapunkte. Lind lendab ringi justkui tavalise GPSiga. Lisaks salvestab seade punkti võtmise hetkel linnu liikumiskiiruse ja -suuna. Satelliitsaatjad saadavad asukoha määramiseks vajalikud signaalid satelliidile etteprogrammeeritud aegadel, mistõttu saab teeninduskulude ja patarei kokkuhoiu eesmärgil asukohapunktide võtmise sagedust määrata. Võimalik on kasutada nii akutoitel kui päikesepatareidel töötavaid satelliitsaatjaid.

GSM-saatjad

GSM-saatjad on olemuselt väga sarnased GPS-iga satelliitsaatjatega, kuid nende puhul edastatakse asukohainfo satelliitsignaali asemel läbi GSM/GPRS võrgu. See aitab oluliselt vähendada andmesidekulusid. Samas sõltub andmete edastamine otseselt mobiilsidevõrgu olemasolust. Võrgu puudumisel salvestab saatja etteantud sagedusega asukohainfot edasi, kuid kätte saab informatsiooni alles siis kui lind ja seega ka saatja jõuavad levipiirkonda. Olenevalt saatja mudelist edastatakse infot nii andmepakettide kui SMS kujul ning saatjat on võimalik ümber programmeerida (nt muuta asukohapunktide salvestamise sagedust) distantsilt. Tänasel päeval kasutab Kotkaklubi enamasti just GSM-saatjad.