Kalakotka kaamera

KALAKOTKA PESAKAAMERA

Kalakotkaste pesakaamerad on kõige kauem järjepidevalt samadest pesadest pilti edastanud kaamerad. Mõlema jälgitava pesa näol on tegu tehispesaga, mis on ehitatud kotkaste looduslike, kuid varisenud, pesade lähedusse. Kalakotkaste hulgas on konkurents headele pesitsuskohtadele suur ja kuna palju linde hukkub ka rändeteedel, on pesaomanikud sageli vahetunud. Pesakaamera otseülekanne toimub aprillist septembrini, mil kotkad alustavad rännet talvitusaladele.

Aasta	2012	2013	2014	2015	2016	2017	2018	2019	2020	2021	2022	Keskmine
	Võrumaa pesa
Kurna suurus	3	1	–	3	3	0	–	3	3	3	3	2,75
Pesapoegade arv	3	0	–	2	3	0	–	2	3	2	3	2,25
Lennuvõimestunud poegade arv	3	0	–	2	2	0	–	1	0	2	0	1,25

Aasta	2012	2013	2014	2015	2016	2017	2018	2019	2020	2021	2022	Keskmine
	Tartumaa pesa
Kurna suurus	–	3	3	3	3	3	3	3	3	3	3	3,00
Pesapoegade arv	–	3	2	3	2	2	3	3	2	3	3	2,60
Lennuvõimestunud poegade arv	–	2	2	3	1	2	3	3	1	3	3	2,30

2012. aasta aprillis paigaldati kaamera ESTLAT projekti raames ehitatud kalakotkaste tehispesale. 19. aprillil saabus pesale Soomes 2007. aastal rõngastatud isaslind Madis. Enne emaslind Pireti saabumist käis pesa uudistamas mitu võõrast emaslindu. Alates 7. maist munes emaslind Piret kolmepäevaste vahedega kolm muna. Pojad koorusid vastavalt 14., 17. ja 19. juunil ning rõngastati 19. juulil. DNA analüüsi järgi olid kaks poegadest isased ja üks emane. Peale poegade lennuvõimestumist augusti teisel nädalal püüdsid kotkamehed Pireti ja varustasid ta satelliitsaatjaga. Rännet alustas Piret 17. augustil.

2013. aastal saabusid kalakotkad pesale aprilli viimasel nädalal. Isaslind Madise kaaslaseks oli tundmatu emaslind. Esimene ja ainus muna muneti 1. mail, kuid 3. mail ründas rändelt saabunud Piret võõrast, kes sai vigastada ja jättis pesa. Madis Piretit siiski kaaslasena ei tunnistanud ja ründas teda korduvalt. Poegi sel aastal Madise ja Pireti pesas ei koorunudki.

2014. aastal saabusid kalakotkad Madis ja Piret esmakordselt pesale vastavalt 6. ja 15. aprillil. Tegu oli varaseima kalakotkaste saabumisega kaamerapessa. Pesitsemiseks ehitasid kotkad ligi 2 km kaugusele aga uue pesa. Kahjuks varises uus pesa pesitsuse ajal ning selles olnud kaks poega hukkusid.

2015. aastal asustasid Võrumaa kalakotkapesa uued linnud, kes said nimeks Mikk ja Mai (rõngastatud 2012. aastal Emajõe-Suursoos). Kolm muna muneti mai esimesel nädalal, koorus siiski vaid kaks poega. Kolmas muna oli tõenäoliselt viljastamata. Pojad rõngastati 19. juulil ja rännet alustasid nad septembri algul.

2016. aastal külastasid kalakotkad pesa alates 5. aprillist. Pesaomanik Mai saabus 16. aprillil. Tema kaaslaseks sai uus isaslind Mati. Kuuvahetusel munes Mai kolm muna. Pojad koorusid juuni algul, kuid 7. juunil suri üks poegadest teadmata põhjusel. Kaks poega, kes DNA analüüsi järgi olid isased, rõngastati 12. juulil. Rännet alustasid kalakotkad augusti lõpus.

2017. aastal saabus pesale vaid isaslind Mati. Aprillis külastas lisaks temale pesa veel vähemalt viis kalakotkast, kuid pesitsema ei asutud. Matit võis viimast korda kaamerast näha 10. augustil.

2018. aastal külastas pesa vähemalt kuus erinevat kalakotkast, kuid pesa juurde pikemalt peatuma neist ükski ei jäänud.

2019. aastal asustasid Võrumaa pesa kalakotkad Marko ja Miina. Miina külastas seda pesa ka 2018. aastal. Kolm muna muneti 20.-26. aprillil, kuid mai algul üks muna purunes. Pojad koorusid mai lõpus ja nad rõngastati 7. juulil. Juulis ründas kalakotkaste pesa korduvalt kanakull, kellel õnnestus 18. juulil üks poegadest pesast alla tõmmata. Vaid päev hiljem tegi pessa jäänud poeg oma esimese lennu ja rändele asus ta augusti lõpus.

2020. aastal saabusid kalakotkad pesale aprilli esimesel nädalal ning asusid koheselt uueks pesitsushooajaks pesa kohendama. Kolm muna muneti keskmisest veidi varem 16.-22. aprillil, pojad koorusid 26.-27. mail. Juuli esimestel päevadel ründas pesa korduvalt kanakull. Esimesed kaks poega langesid kanakulli saagiks 2. juulil ning viimase poja viis kull pesast tõenäoliselt 4. juulil kui kaamera tehniliste probleemide tõttu pool päeva ei töötanud. Seega, hukkusid kõik kolm poega enne lennuvõimestumist.

2021. aastal saime pesakaamerast taaskord jälgida Marko ja Miina tegemisi. Kolm muna muneti perioodil 17.-23. aprill. Kaks poega koorusid 26. ja 27. mail. Mõlemad pojad lennuvõimestusid 16. juulil.

2022. aastal munes Miina kolm muna. Pojad koorusid mai viimastel päevadel. Noorim poeg suri vaid mõne päeva vanusena 4. juunil. Äikesetormi tagajärjel kadus 19. juunil kaamera pilt. Kui 7. juulil poegade rõngastamiseks ja kaamera parandamiseks pesa juurde mindi, leiti pesa alt kotkapoegade jäänused. Tõenäoliselt hukkusid pojad kanakulli rünnakus ajal mil kaamera ei töötanud.

ALGUSESSE

2012. aastal paigaldati pesakaamera ESTLAT projekti raames ehitatud kalakotkaste tehispesale Tartumaal. Kotkad selles pesas pesitsema aga ei asunud, vaid ehitasid 400 m kaugusele uue pesa.

2013. aastal saabus GPS-saatjaga kalakotkas Ilmar pesale 22. aprillil ning tema kaaslane Irma 29. aprillil. Mai teisel nädalal munes Irma kolm muna. Pojad koorusid alates 15. juunist ja rõngastati juuli keskel. Juulis eemaldati Ilmarilt mittetöötav saatja. Üks poegadest hukkus teadmata põhjusel 2. augustil vahetult enne teiste poegade lennuvõimestumist. Rännet alustasid kalakotkad septembri teisel nädalal.

2014. aastal munes Irma kolm muna 3.-10. maini. Esimene poeg koorus 9. juunil misjärel kaamera töö kuuks ajaks katkes. Kaamera saadi uuesti tööle 13. juulil. Selleks ajaks oli kolmest munast koorunud kaks poega, kuid poegadest noorem oli rõngastamiseks liiga väikene – tema rõngastati 17. juulil. Rännet alustasid pojad 12. septembril.

2015. aastal oli Irma kaaslaseks 2011. aastal Alam-Pedja kaitsealal rõngastatud isaslind Joosep. Irma munes kolm muna mai algul ja pojad koorusid 9.-12. juunini ja rõngastati 20. juulil. Pesast lahkusid nad esmakordselt augusti esimestel päevadel.

2016. aastal pesitses Tartumaa kaamerapesas Joosepi asemel koos Irmaga uus isaslind Ivo. Kolm muna muneti mai esimesel nädalal, kuid 14. mail tõmbas Irma pesalt ära lennates ühe muna pesast alla. Pessa jäänud kahest munast koorusid pojad 8. ja 11. juunil. Nädal hiljem puhus tormituul ühe poegadest aga pesast välja ning poeg hukkus. Ainus ellu jäänud Irma ja Ivo poeg rõngastati 14. juulil ja ta lennuvõimestus 29. juulil. Rännet alustas poeg 5. septembril kui vanalinnud olid juba lahkunud.

2017. aastal saabusid Ivo ja Irma pesale vastavalt 11. ja 22. aprillil. Kolm muna muneti mai esimesel nädalal ja kaks poega koorusid 7. ja 8. juunil. Kolmas muna kadus pesast 11. juunil. Pojad rõngastati 10. juulil. Juuli lõpus ründas pesapoegi kanakull, kelle emaslind eemale peletas. Nädal hiljem pojad lennuvõimestusid ja rändele suundusid nad septembri algul.

2018. aastal saabusid Irma ja Ivo pesale aprilli keskel. Kolm muna muneti mai algul ja pojad koorusid juuni algul. Pojad rõngastati 9. juulil ning nad lennuvõimestusid juuli lõpus. 18. augustil oli näha, et ühel pojal oli rõngas paigast liikunud ja takistas kotkal küüniste kasutamist. Tõenäoliselt oli poeg rõngaga kuhugi takerdunud. Lõplikult tuli rõngas poja jala ümbert ära 26. augustil. Viimast korda nähti poegi pesal 6. septembril.

2019. aastal Irma pesale ei naasnud ja Ivo kaaslaseks sai uus emaslind Iiris, kes munes aprilli lõpus kolm muna. Pojad koorusid juuni esimestel päevadel ja rõngastati 15. juulil. Juuli lõpus nad lennuvõimestusid.

2020. aastal alustas kaamera tööd märtsi lõpus ning esimene kalakotkas saabus pesale 7. aprillil. Pesa omanik Ivo naasis paar päeva hiljem 9. aprillil. 28. aprilliks oli pesas kolm muna, mis on kalakotkaste tavaline kurna suurus. Koorus siiski vaid kaks poega, vastavalt 29. mail ja 2. juunil. Pojad rõngastati 10. juulil ning esimest korda pesast lahkusid nad 20. ja 24. juulil. 24. augustil ründas kanakull ootamatult pesas toitu oodanud poega, kes hukkus tõenäoliselt maapinnal. Seega sirgus pesast siiski vaid üks poeg.

2021. aastal alustasime Iirise ja Ivo pesa jälgimist aprilli keskpaigast kui kalakotkad olid pesa sättimist juba alustanud. Kolm muna muneti suhteliselt varakult 16.-21. aprillil. Pojad koorusid 22-26. mail ja lennuvõimestusid juuli keskel.

2022. aastal munes Iiris kolm muna alates 20. aprillist. Pojad koorusid mai lõpus ning lennuvõimestusid juuli teises pooles. Pesal külastamas nägime neid augusti lõpuni, misjärel kadus kaameraga side. Rändele asuvad kalakotkad enamasti septembris.

ALGUSESSE