08.10.2014 | Rubriik: Saatjatega linnud
Väike-konnakotkad rändavad üsna üheaegselt, õigemini on erineval ajal alustanud isendid oodanud teisi järgi ja kahenädalane vahe on kahanenud paari-kolmepäevaseks. Väike-konakotkastele on iseloomulik, et nad väldivad isegi suhteliselt kitsaid lahtesid, pigem lendavad pikema maa. Nii ei taha nad ületada ka 20-40 kilomeetri laiust Suessi lahte, vaid lendavad sellest põhja poolt ümber. Must-toonekured näiteks Suessi lahte takistuseks ei pea, küll aga valivad sobivat ilma ja tuult selle ületamiseks. Väike-konnakotkastest on pesitsusajal naabrid Max ja Aadu, omaette naabruskonna moodustavad Karin, Magnus ja Mait ning kolmandana ka Jaan, Haage, Vahur. Viimastega omab naabrussuhteid ka hübriidne konnakotkas Sander. Naabrussuhete ja toitumisalade jagamise uurimiseks on need linnud saatjatega varustatudki, rännet saab jälgida lisaks. Hübriidse konnakotka Tunne teekond erineb oluliselt mullusest ja Türgis Bosporuse kandis võttis ta mõningase mõtlemisaja, kas lennata edasi või mitte. Mullu talvitas ta 750 km lääne pool, Montenegros. Ka suur-konnakotkas Iti alustas 3. oktoobril vaikselt sügisrännet.
Huvitav on Sloveenia must-toonekure (Francek) ränne, kes kasutab üsna ohtlikku marsruuti üle Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Viimaste andmete kohaselt peatus Francek Sitsiilia põhjaosas Rosmarino jõe suudme lähedal, kus ootas tormi ja vihma lõppemist.
Kalakotkas Tiiu peatub Elevandiluurannikul, kus ilmselt kasutab ajutisi veekogusid toitumiseks. Võrdluseks soovitaks vaadata Soome kalakotkaste teekondi.