13.01.2015 | Rubriik: Saatjatega linnud
Praegu on enamusel saatjatel nö säästurežiim, lindude asukohti määratakse vähe ja ka andmete ülekanne toimub harva. Argos süsteemi saatjad saadavad infot 5-14 päeva järel (erinevad saatjad erinevalt), nii nagu nad tootmise ajal programmeeritud on. GSM põhised saatjad edastavad lindude asukohti iga päev, aga vaid siis, kui nad GSM levis asuvad. GSM võrgu puudumine talvituskohas tähendab pikka ootamist, kuni lind sobivamasse kohta lendab. Sügispoolaaasta lõpuni on jäänud kuu aega. Alates veebruari keskpaigast hakkame juba kevadet kuulutama.
Väike-konnakotkad toimetavad oma suurel talvisel territooriumil Lõuna-Aafrika keskosas. Nad lendavad ringi peamiselt Zimbabves ja Botswanas, aga Magnus on momendil Namiibias, Jaan ja Haage Mosambiigis. Kuna väike-konnakotkad liiguvad üsna palju, siis aeg-ajalt satuvad ikka mobiililevisse ja saadavad infot oma teekonnast.
Suur-konnakotkas Iti on tänavu sügisrändel üsna aeglane olnud, ta on küll jõudnud Türki, aga ei paista väga kiirustavat. Suur-konnakotkas Tõnn pole küll enam kaardil, aga talvitab oma tavapärases kohas El Hondo märgalal Hispaanias. Hea, et saame teda mingil määral jälgida ka ilma, et saatja töötaks. Sander ja Tunne on vaid poolenisti suur-konnakotkad ja nemad talvitavad lähestikku Sudaani ning Lõuna-Sudaani piiril.
Must-toonekurg Raivo on Iisraeli kalatiikidel ja Francek kadus levist novembris peale Nigeeriasse jõudmist.
Kalakotkas Tiiu kaob aeg-ajalt levist, aga asub endiselt Elevandiluuranniku sisemaal Camoe jõe ääres.
Sookured Ahja4 ja Savimäe elavad väga erinevat elu. Kui Ahja4 järgib mullust talvitusskeemi ja on praegu Etioopias, siis Savimäe jõudis aasta alguses Ungarist Põhja-Aafrikasse ning praegu on Alžeerias. Mullu talvitas ta Ungaris ja peale põgusat kevadist Läti visiiti ka suvitas Ungaris.
Merikotkaste kohta värsked andmed puuduvad, sest saatjate akud on tühjad.