Must-toonekure ja suur-konnakotka teadaolevad elupaigad on paremini kaitstud

07.01.2020 | Rubriik:

Keskkonnaministeeriumi pressiteade (24.12.2019)

Keskkonnaminister Rene Kokk muutis jõulude eel määrust, millega korrigeeriti seitsme must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaiga piire ja moodustati vanade baasil 28 uut püsielupaika. Kaitstavate alade kogupindala suureneb 1239 ha. Mõlemad linnuliigid on looduskaitseseaduse kohaselt I kategooria kaitsealused liigid, kelle elupaigad peavad olema 100% ulatuses kaitstud. Eestis pesitseb hinnanguliselt vaid 40–60 paari must-toonekurgi ja 5–10 paari suur-konnakotkaid.

Lisaks muudetakse osaliselt ka kehtivat kaitsekorda, muuhulgas täpsustuvad tegevused nende liikide elutingimuste säilimiseks ja elupaikade kujundamiseks. Püsielupaikade kaitsekorra eesmärk on must-toonekure ja suur-konnakotka pesade kaitse ning pesitsusaegse rahu tagamine, selleks kehtestatakse määrusega piirangud majandustegevusele ning loodusvarade kasutusele. Praegune kord, kus looduskaitseseaduse alusel tekib automaatne 250 m raadiusega püsielupaik (PEP), ei taga pikema aja vältel piisava suurusega elupaiga säilimist ja häirimatust pesitsusajal. Lisaks võib ringikujuline PEP hõlmata ka metsaeraldisi või lagealasid, mis on sobimatud must-toonekurele ja suur-konnakotkale, tekitades põhjendamatuid piiranguid. Seetõttu on oluline püsielupaikade piiritlemine lähtuvalt looduslikest oludest ja vajalik nende kindlaksmääramine keskkonnaministri määrusega.

Must-toonekurg on häirimise suhtes tundlik ja inimpelglik liik, kes eelistab elupaigana vanu, soodsate toitumispaikadega, looduslike metsaojadega mitmekesiseid metsamassiive ning väldib pesitsemist inimasustuste ja metsaservade lähedal.

Suur-konnakotkad pesitsevad siseveekogude lähedal, Eestis on teadaolevad pesitsusterritooriumid koondunud suuremate lamminiitudega ümbritsetud jõgede äärde. Lind ehitab pesa soisesse metsa, eelistades madalsoo- ja lodumetsi.

Nii must-toonekurge kui suur-konnakotkast ohustab pesitsemiseks sobivate vanade metsade killustumine, nende pindala ja mitmekesisuse vähenemine, aga ka sobivate toitumisalade kadumine.

Määruse täiendamine tagab must-toonekure ja suur-konnakotka kõikide hetkel Eestis teadolevate elupaikade tõhusa kaitse piisavas ulatuses.