Freshwater health control through Black Stork perspective
(Vooluveekogude keskkonnaseisundi hindamine must-toonekure perspektiivist)
The Baltic Sea Conservation Foundation (BALTCF)
Baltic Sea Conservation Foundation (BaltCF) on 2014. aastal Saksamaal loodud sihtasutus, mille eesmärgiks on kaitsta ja säilitada Läänemere ja selle valgala ainulaadseid elupaiku ja liike, vähendades keskkonnasurvet ja reostust. Fond loodi keskkonnaühenduste survel Nord Stream 1 keskkonnamõjude kompenseerimiseks. BaltCF fondi juhivad kolm Saksamaa keskkonnaühendust: NABU (Nature and Biodiversity Conservation Union), WWF Saksamaa ja BUND (Friends of the Earth Germany).
Projekti eesmärgiks on parandada must-toonekure toitumisalade kvaliteeti ning seeläbi aidata kaasa liigi säilimisele ja kaitsele Eestis. Projekti käigus inventeeritakse vooluveekogusid teadaolevate must-toonekure pesapaikade läheduses eelkõige Lääne- ja Põhja-Eestis, kuid väiksemal määral ka Lõuna- ja Ida-Eestis, koostatakse must-toonekure toitumisalade taastamise juhend ning viiakse läbi pilootprojekt vooluveekogude keskkonnaseisundi parandamiseks.
Eesmärk
Projekti eesmärgiks on saada ülevaade must-toonekure potentsiaalsete toitumisalade vooluveekogude keskkonnaseisundist ja töötada välja juhendid vooluveekogude taastamiseks.
Tegevused
- Inventeerida must-toonekure potentsiaalsete toitumisojade keskkonnaseisundit ning koostada vastav andmebaas
- Koostada juhised vooluveekogude taastamiseks – prioriteedid, meetodid, soovitav tulemus
- Taastada pilootprojekti käigus vähemalt üks potentsiaalne must-toonekure toitumisala
- Korraldada vabatahtlikele suunatud talgud, mille käigus puhastatakse must-toonekure toitumisojasid
- Jälgimisseadmete abil hinnata projekti käigus taastatud toitumisalade kasutamist must-toonekurgede poolt
Oodatavad tulemused
- Luuakse eeldused mahukama toitumisalade taastamise projekti läbi viimiseks – vooluveekogude seisundit kirjeldav andmebaas ja toitumisalade taastamise juhend
- Paraneb pilootala ja vabatahtlike abil taastatud toitumisojade seisund, misläbi väheneb saastekoormus Läänemerele
- Paraneb must-toonekure toidubaas ja toitumisvõimalused looduslikel vooluveekogudel
Lisalugemist
- Piloot-taastamine Laadiveski paisul
- Must-toonekure kaitsetegevuskava (kinnitatud 2018)
- Must-toonekure arvukuse languse võimalikke põhjuseid selgitav poster (Nellis, R.; Väli, Ü. (2019))
- Metsakuivenduse mõju must-toonekurgede toitumisveekogude kvaliteedile (Rosenvald, R. (2011), RMK teadusprojekti lõpparuanne, Tartu)
- Must-toonekure toitumispaigad Eestis (Lõhmus, A.; Sellis, U. (2001), Hirundo: Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri, 14 (2), 109−112)
- Vooluveekogude seisund läbi must-toonekure pilgu (Kaldma, K.; Sellis, U.; Nõmm, M.; Nellis, R.; Evestus, T.; Pahk, M.; Kesler, M. jt (2022))
- Must-toonekure toitumisveekogud ja nende ökoloogilise seisundi parandamine, lõpparuanne (Nellis, R., Nõmm, M., 2022)
- Maaparandussüsteemide soovitused kureojadel (Evestus, T., 2022)
- Improvement of draining waterbodies to create de novo habitats in black stork feeding areas (Kotkaklubi, 2022)
- Aastatel 2020–2021 läbi viidud must-toonekurele (Ciconia nigra) toitumiseks sobivate vooluveekogude inventuuri aruanne (Nellis, R., Nõmm, M., 2021)
- Assessment of Black Stork (Ciconia nigra) feeding streams 2020-2021 report (Kotkaklubi, 2021)
Meeskond
Katrin Kaldma (projektijuht, tel. 56939003, katrin.kaldma@gmail.com)
Urmas Sellis (must-toonekure ekspert, tel. 5034799, urmas@kotkas.ee)